Meie katse jõuda mäele (millel on suur rist)

Alcoi linna jõudes, oli kindel plaan käia ära mäel, kus asub suur rist. Neli nädalat hiljem otsustasime selle lõpuks ette võtta. Vahepealsel ajal uuris Cristina, kuidas sinna üles saada. Talle räägiti, et mõistlik oleks minna taksoga Preventorioni juurde (suur maja poolel mäel). Otsustasime siiski raha mitte taksole raisata ja hakkasime jala mäe poole kõndima. Me ei leidnud teed, mida mööda mäest üles minna (me ei teadnud kus see on), otsustasime lihtsalt hakata kusagilt üles poole ronima. Üles poole liikudes saime aru, et see pole lihtne katsumus. Rada mida mööda liikusime, oli väga porine ja libe (kuna vihma sadas). Liikudes mäkke, märkasime sõiduteed, milleni oli kindel plaan jõuda, et seda mööda edasi liikuda. Jõudes lõpuks sõiduteeni, märkasime ees tunnelit ja mõistsime, et sealt pole mõistlik minna. Seejärel otsustasime liikuda sõidutee kõrval olevast kivitrepist üles ja vaadata mis seal hoopis on. Jõudnud trepist üles, nägime vaatega kohta. Tegime paar pilti ja liikusime edasi. Üsna pea märkasime mälestusmärke, neist ühe kõrval nägime pilti koerast millest võime oletada, et tegemist on koertele pühendatud kohaga (kindlad ei ole). Otsustasime liikuda edasi üles. Lõpuks jõudsime Preventorionini ja seal mõistsime, et ristiga mäele jõudmine oleks olnud liigne eneseületus arvestades meie varustust(0,5l vett kummalegi). Otsustasime liikuda Preventoriumist edasi ja vaadelda hoopis sealset loodust, mis oli väga kaunis. Päeva lõpuks olime rahul oma otsusega mitte taksot kasutada, sest seda kogemust ei anna millegagi võrrelda.

Cristina ja Mona 

MJ216

Minu seiklused Hispaanias

Hei-hei

On möödunud täpselt kolm nädalat siia saabumisest ning räägin oma tegevustest, mida olen teinud.

Olen saanud oma praktikakohast 2 kutiga nii heale suhtlusele, et nad on näidanud mulle natuke Hispaaniat, mis on teiste ette kujutus sellest, milline näeb Hispaania, nimelt käisime Benidormis, koos Marta ja Kaisaga (20. mail), mis asub Alcoyst tunni autosõidu kaugusel, seda tänu kiirteedele. Käisime jalutasime Vahemere ranna ääres ning söömas restoranis. Mööda tänavaid jalutades käisime ka mõnes jalanõu poest läbi ja seal olid kõik suvejalanõud 10euri, mis ei anna Eesti hindadega võrreldagi. Nägin ka väikeseid koerakutsikaid, kes olid loomapoes klaasitaga, väga kurb vaatepilt ausalt öeldes :(
Rand oli ilus ja tänavad olid ilusaid inimesi puupüsti täis, ka vanurid olid oma kaasadega nautimas sellist paradiisi ja kõik olid vägagi korralikult riides. Olime Benidormis pimedani ja nägime ka pühapäeva õhtust melu, kõik tantsid ja lõbutsesid. Minule isiklikult väga meeldis see linn ja kui võimalust läheksin sinna igakell uuesti :)
Praktikakohast veel rääkides, olen endiselt väga rahul ning kahju on, et pean varsti lahkuma, kuid Eestist on igatsus juba suur.

Siin on pilt ka suuuurest koerast, kes oli ranna ääres. Ta omanik on mu seljataguses olevas baaris. Koer ise oli nii rahulik, et lasi teha pilte ja katsuda inimestel, hea oli et ta püsti ei tõusnud kuna ilmselgelt oli ta suurem kui lehma vasikas.

Nädala sees näitasid poisid mulle Alcoy ilu ja võlusid. Käisime vaatamas Alcoy linna kõrgemalt. Kui ise mõtlesin ja nii palju kui ringi olin käinud, siis tundus et Alcoy on väike linn, aga nähes seda kõrgemalt pidin ennast ümber veenma, kuna nii see ei olnud.

Ühel õhtupoolikul käisime ka jalutamas Via Verde pargis, mis on mõeldud jalgratturitele ja muidu inimestele kuid autoga sinna ei pääsenud. Tee oli muidu üle 50. km pikk, kuni Alicantesse, kuid mina tahtsin jõuda sillani, mida olin netis näinud. Tee viis läbi mitmete erinevate tunnelite ning kunagi oli sellel teel raudtee, mis viiski Alicantesse, kuid nüüd saab ainult bussi või autoga sinna.

Kolm nädalat Hispaaniat ...

Holaa !!

Kolm nädalat on möödunud viimasest minu postitusest, seega viin teid kurssi millega olen tegelenud ja kuidas on mul praktikal läinud.

Esimesel nädal kulus sisseelamiseks, uue elu- ja praktikakoha tundmaõppimiseks. Praktikat teostan mina restoran Sant Francesc 52-s. Meie kollektiiv on väga soe ja sõbralik. Kõik hoolivad väga üksteisest. Enamuse aja oma päevast olen ma baarileti taga, teen kohvisi ja erinevaid kokteile. Teine osa aega kui mind leti taga pole, võib mind saali peal näha. Viin klientidele toite lauda, hiljem koristan nõud ja teen uue lauakatte.

Minu päev algab kell 12 kui jõuan praktikale, tavaliselt on kohal ainult kokad, tean juba oma ülesandeid milleks hommikuti on põrandapesu, rätikute voltimine jne. Vahel on kokkadel abi vaja ja siis aitan neid meelsasti. Enne söömist katan meile laua, mis algab kell üks, tavaliselt valmistavad kokad midagi Alcoy köögikultuurist. Peale söömist on neil tavaks juua kohvi, mida mulle väga meeldib neile teha.

Tavaliselt on meie restoran rahvast täis ja on tööd on palju. Klientidega on suhtlemine keeruline, aga kõik on väga toredad kui saavad teada, et ma Hispaania keelt ei räägi. Paljud proovivad minuga suhelda inglise keeles, küsivad kus kohast ma pärit olen jne.

Suhted töökaaslastega on suurepärased, eriti on mulle lähedaseks saanud Janira, kes on restoranis teenindaja. Olen temalt õppinud väga palju, tema õpetab mulle Hispaania keelt mina temale Inglise. Loomulikult on teised töötajad ka väga toredad ja õpetavad mulle palju uusi oskusi mida varem ma ei osanud.

Minu tööpäevad on kolmapäevast esmaspäevani, reede ja laupäev olen kahes vahetuses ehk 12-17ni ja 21-01.00ni

Vabal ajal olen käinud Alicantes, kus mulle väga meeldis, ja loomulikult on mul plaan minna sinna veel tagasi kui aega leian. Soovin käia ära ka Valencias, kuna ma ei tea kunagi millal siia tagasi tulen. Aga selleks on veel 2  nädalat aega, et avastada uusi kohti

Õnne
Tep16

Secotel Ciutat d'Alcoi ja esimesed 2 nädalat Hispaanias

Hei!

Nüüdseks on möödas juba peaaegu pool siin viibimise ajast ning teen lühikese kokkuvõtte, mida seni teha olen siin jõudnud.

Terve esimene nädal kulus sisse elamiseks ja harjumiseks uue elukoha ja kõikide muudatustega, mis saavad osaks meie elust järgmiseks viieks nädalaks. Samuti tutvusime oma praktikakohtadega ning uurisime linna.

Muidugi põhiline tegevus siin on meil siiski praktika, mida mina teostan Sercotel Ciutat d'Alcoi hotellis retseptsioonis. Kollektiiv on väga tore ja sõbralik. Vastuvõtuvanem Marina, kes on ka minu praktika juhendaja, on väga sõbralik ning seletab mulle igapäev mõne uue tegevuse, mid saan teha või siis mõnda olukorda, mis on tekkinud klientidega. Need on tavaliselt kõige huvitavamad :)  Enamus kolleegidest räägivad kenasti ka inglise keelt, kuid kui tekib üksteise mitte mõistmine siis tuleb abi otsida internetist, sõber google translate aitab sel juhul alati :D

Senised tööülesanded, mida olen saanud teha on olnud väga vähese suhtlemisega, sest minu hispaania keele oskus ei veel piisavalt hea, et täiesti vabalt suhelda klientidega. Seni on olnud minu ülesanneteks hommikuste ajalehtede vastuvõtt ja väljapanek söögisaali; check-in kaartide tegemine; arvete jaoks vajalike paberite otsimine "klientide kastist" ning vajdusel nendest koopiate tegemine. Samuti olen jälginud kuidas ja mida teevad/ütlevad administraatorid tehes check-in või check-out, sest loodan, et suudan varsti ka seda teha iseseisvalt.

Ülidelt on need kaks ja pool nädalat siin möödunud vahvalt, uudistades Alcoy linna ning ka veidi kaugemal asuvat Alicantet. Alicante on vapustav ning kindlasti saab seda külastatud veel enne lahkumist. Kindlasti on suur soov ja plaan minna ka Valenciasse veel uudistama, ning ka Alcoys on veel kohti, mida selle alles jäänud kahe ja poole nädala jooksul uurida.

Sellised on olnud minu esimesed nädalad siin, Alcoys. Loodan, et alles jäänud kaks ja pool nädalat tulevad veel põnevamad.

Angela
TK17

Restoran El Templete

Esimene päev restoranis möödus lõbusalt. Restorani kohale jõudes võtsid mind vastu Fernando (ülemus) ja Patricia (teenindaja). Restoranis on ainult üks teenindaja ja üks kokk, nädalavahetusteti on kaks kokka ja kaks teenindajat. Restoranis on kombeks kell 1 kõik koos süüa. Esimesel praktikapäeval pakkusid nemad sinihallitusjuustu püreesuppi, mis eriti meelt mööda polnud. Esimese päeva ülesanneteks olid mul nõude poleerimine ja toitude lauda viimine. Restoran on iseloomult hubane ja mõnus koht. Minu kaastöötajad eriti ei mõista inglise keelt ja me suhtleme google translate abil, nüüdseks hakkan neist juba aru saama. Igapäev tööle tulles nad kallistavad ja musitavad, mis oli alguses minu jaoks harjumatu. 

Vabalajal tutvume linnaga ja kulastame kohvikuid.
Samanta Kurašina MJ116

Restaurant el Caragol

Holaa!

Alustan siis algusest, kui Eestist lahkusime. Perest lahkumine oli kõige raskem, kui juba lennukisse jõudsime, siis oli juba ärevus kuna minul oli esimene sõit lennukiga.

Mina käisin oma restoranis teisipäeval (07 mail), kuna esmaspäevati on restoran suletud. Mind võeti väga, väga soojalt vastu. Minu juhendaja on ise kokk ja restorani omanik, tema nimi on Carmina. Minuga koos teenindab Eder, ning restoranis töötab veel Kristjaan, tema on ka kokk. Rohkem töölisi restoranis pole.

Minule väga meeldib el Cargaol´i restoranis töötada, töötajad tunnevad huvi minu pere, kui ka Eesti toitude ning sõnade vastu, ning kliendid on sõbralikud. Töötajatega saan väga hästi läbi, suhtleme inglise keeles ja Google Translate abil, ning käte ja jalgadega. Kuid nad õpetavad ka mulle restoranis hispaania keelt, sest restorani omanik ja noormehed räägivad inglise keeles vähe.

Käisin ka Carminaga Hispaania koolis, (meie nimetame oma keeles seda kutsekooliks) seal ta õpib õpetajaks kokana. Käisin kaasas köögi tundides, kus olid minu vanused õpilased ja 2 vanemat õpetajat, kes oli õpetaja rollis ka Carminele. Õpilased, kui ka õpetajad tundsid suurt huvi Eesti vastu, küsides küsimusi, ning üldse oli kõigil töö ja lõbu samal ajal.

Lisan mõned pildid oma töökohast.

Pildid on võetud internetist.

Restoran asub nö keldrikorrusel

https://www.google.es/maps/uv?hl=et&pb=!1s0xd61864d8ff99467%3A0xa2c62c21c0d4d445!2m22!2m2!1i80!2i80!3m1!2i20!16m16!1b1!2m2!1m1!1e1!2m2!1m1!1e3!2m2!1m1!1e5!2m2!1m1!1e4!2m2!1m1!1e6!3m1!7e115!4shttps%3A%2F%2Flh5.googleusercontent.com%2Fp%2FAF1QipMOqpEkKqH7gkBDvBezyu5SAPSQrOsu-830j0Os%3Dw86-h87-n-k-no!5sel%20caracol%20-%20Google%20otsing&imagekey=!1e10!2sAF1QipNzcgKv0X2S9qjivRenMydxYOrp8p3AfrOgeQrz

Restoran Sant Francesc 52

Minu esimene päev möödus restorani tutvustamisega. Peakokk David näitas mulle kõike mida mul võib vaja minna. Hiljem saabusid teised töötajad kes tutvustasid mulle minu tööülesandeid. Neil on kombeks kell 1 kõik koos lõunatada. Kokad valmistavad suurepäraseid toite mida kõik töötajad heameelega söövad. Esimesel päeval vaatasin rohkem teisi kui ise sain tegutseda. Kui oli vaja sain toite lauda viia. Õppisin ära ka kohvimasina kasutuse. Edaspidi hakkasin olema leti taga, tegin klientidele kohvi, valasin välja õlut ja segasin jooke kokku. Mulle näidati kuidas pean tegema lauakatet, kuidas voltida nende laudadele rätte jne. Mu juhendajad on suurepärased, nad on väga lahked ja abivalmid. Inglise keelt nad väga ei oska, peale peakoka kes räägib väga sujuvalt seda. Olen väga õnnelik, et sain sellisesse kohta praktikale, kus on nii tore meeskond. Vabal ajal olen käinud linnaga tutvumas kui ka erinevates kohvikute uudistamas.


TEP16
Õnne Hõbemäe